1. Vere hüübimisprojektide kliiniline rakendamine südame- ja tserebrovaskulaarsete haiguste korral
Maailmas on südame- ja tserebrovaskulaarsete haiguste all kannatavate inimeste arv suur ning see näitab aasta-aastalt kasvavat trendi.Kliinilises praktikas on tavalistel patsientidel lühike algusaeg ja nendega kaasneb ajuverejooks, mis mõjutab negatiivselt prognoosi ja ohustab patsientide eluohutust.
Südame- ja tserebrovaskulaarseid haigusi on palju ning ka nende mõjutegurid on väga keerulised.Koagulatsioonialaste kliiniliste uuringute pideva süvenemisega on selgunud, et südame- ja ajuveresoonkonna haiguste puhul saab hüübimisfaktoreid kasutada ka selle haiguse riskiteguritena.Kliinilised uuringud on näidanud, et nii selliste patsientide välised kui ka sisemised hüübimisrajad mõjutavad selliste haiguste diagnoosimist, hindamist ja prognoosi.Seetõttu on südame- ja tserebrovaskulaarsete haigustega patsientide jaoks väga oluline patsientide hüübimisriski terviklik hindamine.tähtsus.
2. Miks peaksid südame- ja tserebrovaskulaarsete haigustega patsiendid pöörama tähelepanu hüübimisnäitajatele
Südame- ja ajuveresoonkonna haigused on inimeste tervist ja elu tõsiselt ohustavad haigused, mille suremus ja invaliidsus on kõrge.
Kardiovaskulaarsete ja ajuveresoonkonna haigustega patsientide hüübimisfunktsiooni tuvastamise kaudu on võimalik hinnata, kas patsiendil on hemorraagia ja venoosse tromboosi oht;järgneva antikoagulantravi käigus saab hinnata ka antikoagulantset toimet ja suunata verejooksu vältimiseks kliinilisi ravimeid.
1).Insuldihaiged
Kardioemboolne insult on isheemiline insult, mis on põhjustatud kardiogeensetest emboolidest ja vastavatest ajuarteritest embooliseerides ning mis moodustab 14–30% kõigist isheemilistest insultidest.Nende hulgas moodustab kodade virvendusarütmiaga seotud insult enam kui 79% kõigist kardioemboolsetest insultidest ja kardioemboolsed insuldid on tõsisemad ning need tuleks varakult tuvastada ja aktiivselt sekkuda.Patsientide tromboosiriski ja antikoagulantravi ning antikoagulantravi hindamiseks on kliiniliselt vaja kasutada hüübimisindikaatoreid, et hinnata hüübimisvastast toimet, ning täpseid antikoagulantravimeid verejooksu vältimiseks.
Suurim risk kodade virvendusarütmiaga patsientidel on arteriaalne tromboos, eriti ajuemboolia.Antikoagulatsiooni soovitused kodade virvendusarütmiast põhjustatud ajuinfarkti korral:
1. Antikoagulantide rutiinne kohene kasutamine ei ole soovitatav ägeda ajuinfarktiga patsientidele.
2. Trombolüüsi saavatel patsientidel ei ole üldiselt soovitatav kasutada antikoagulante 24 tunni jooksul.
3. Kui puuduvad vastunäidustused nagu kalduvus veritsusele, raske maksa- ja neeruhaigus, vererõhk >180/100mmHg jne, võib antikoagulantide selektiivseks kasutamiseks lugeda järgmisi seisundeid:
(1) Südameinfarkti (nagu kunstklapp, kodade virvendusarütmia, müokardiinfarkt koos seinatrombiga, vasaku kodade tromboos jne) põdevatel patsientidel on korduv insult.
(2) Isheemilise insuldiga patsiendid, millega kaasneb C-valgu vaegus, S-valgu vaegus, aktiivne C-valgu resistentsus ja muud tromboprooniga patsiendid;sümptomaatilise ekstrakraniaalse dissekteeriva aneurüsmiga patsiendid;intrakraniaalse ja intrakraniaalse arteri stenoosiga patsiendid.
(3) Ajuinfarkti põdevad voodihaiged võivad süvaveenide tromboosi ja kopsuemboolia ennetamiseks kasutada väikeses annuses hepariini või vastavat LMWH annust.
2).Koagulatsiooniindeksi jälgimise väärtus antikoagulantide kasutamisel
• PT: labori INR-i näitajad on head ja seda saab kasutada varfariini annuse kohandamisel;hinnata rivaroksabaani ja edoksabaani verejooksu riski.
• APTT: saab kasutada fraktsioneerimata hepariini (mõõdukates annustes) efektiivsuse ja ohutuse ning dabigatraani verejooksu riski kvalitatiivseks hindamiseks.
• TT: tundlik dabigatraani suhtes, kasutatakse veres dabigatraani jääkide kontrollimiseks.
• D-Dimer/FDP: seda saab kasutada antikoagulantide, nagu varfariin ja hepariin, terapeutilise toime hindamiseks;ja trombolüütiliste ravimite, nagu urokinaas, streptokinaas ja alteplaas, terapeutilise toime hindamine.
• AT-III: seda saab kasutada hepariini, madala molekulmassiga hepariini ja fondapariinuksi ravitoime suunamiseks ning näitamaks, kas kliinilises praktikas on vaja antikoagulante vahetada.
3).Antikoagulatsioon enne ja pärast kodade virvendusarütmia kardioversiooni
Kodade virvendusarütmia kardioversiooni ajal on trombemboolia oht ja sobiv antikoagulantravi võib trombemboolia riski vähendada.Hemodünaamiliselt ebastabiilsetel patsientidel, kellel on kiiret kardioversiooni vajav kodade virvendusarütmia, ei tohiks antikoagulatsiooniravi alustamine kardioversiooni edasi lükata.Kui vastunäidustusi ei ole, tuleb esimesel võimalusel kasutada hepariini või madala molekulmassiga hepariini või NOAC-i ning teha samal ajal kardioversioon.